1. |
Olen su kuu
04:56
|
|||
Veel, veel pole tuuled pöördunud
Veel, veel pole külmad taandunud
Veel, veel pole sulanud kõik jää
Veel, end sinu silmis ma ei näe
Sa oled kui järv
Palju varjul su sees
Peegelsiledas vees
Ma olen su kuu
Seal olen su kuu
On tuul või torm
Langeb rahet või lund
Valvan ikka su und
Tõusen - loojun su suul
Sest olen su kuu
Vaikiv, truu
Kuu
Veel, veel pole udu hajunud
Veel, veel pole tõde selgunud
Sa oled kui järv
Palju varjul su sees
Peegelsiledas vees
Ma olen su kuu
Seal olen su kuu
On tuul või torm
Langeb rahet või lund
Valvan ikka su und
Tõusen - loojun su suul
Ma olen su kuu
Kuu kuma see vahel võib näida
Pelk peegeldus tasasel veel
Kuid virvete varjust sa leiad
Valguse sügavalt veest
Tulgu tuul või torm
Langeb rahet või lund
Valvan ikka su und
Tõusen - loojun su suul
Ma olen su kuu
Sa oled kui järv
Palju varjul su sees
Peegelsiledas vees
Ma olen su kuu
Ma olen kuu
Vaikiv truu
Kuu
|
||||
2. |
Homme
04:09
|
|||
Homme /Lyrics Indrek Koff
Ma tean,
et homme on jälle päev,
kui me naerame koos
ja suvine tuul me nahka paitab taas...
Su silmades rõõmu näen
ja me naerame koos
ja kurbus ununeb, tal hoog on maas.
Rõõmus ja kerge!
Süda on selge ja soe.
Elu näib sirge,
mure ja nukrus ei loe.
Tunned,
et värvide aeg on ees?
Ja et kusagil siin
tiksub sekundeid kell, mis ammu seisma jäi?
On jälle meis elu sees.
Tule, kaasa su viin
ja me jookseme paljajalu, püstipäi.
Rõõmus ja kerge!
Süda on selge ja soe.
Elu näib sirge,
mure ja kurbus ei loe.
Enam ei oota,
valu ja raskus jääb maha!
Elada hoota
päevagi kauem ei saa
Päike veel
heidab viimaseid kiiri.
Oleme teel
üle silmapiiri.
Õhtu toob
oma vaikse rahu,
midagi muud
ei hinge mahu
Rõõmus ja kerge!
Süda on selge ja soe.
Elu näib sirge,
mure ja nukrus ei loe. (2x)
Ma tean...
Homme on jälle päev.
Homme
|
||||
3. |
Püüdmata tunne
05:08
|
|||
"Püüdmata tunne" Lyrics Maian Kärmas
Kuhugi kuulub
püüdmata tunne,
lendleb mu ümber
kui kardinas põiklev tuul.
Sina ju puudud,
sinu püüda enne
ta oli jäägitult.
Lauale liugleb,
keerutab lae all,
raamatu peadelt
tolmu ta pihutab,
sõnatult siugleb,
veikleb hetke aknal,
siis aega nihutab.
Ei, sind unes ega ilmsi pole näinud,
kuid meelest pole läinud sa ka.
Kui kord aknad olen lõpuks lahti teinud,
su tuulde lennutan.
Kui mõtted sinust mõeldud ma saan.
Kuhugi tuuldub
püüdmata tunne,
videvik muigab
ja õdusaks muudab toa.
Kaugusest kuuldub -
teisiti on homme,
kui annan selleks loa.
Ei, sind unes ega ilmsi pole näinud,
kuid meelest pole läinud sa ka.
Kui kord aknad olen lõpuks lahti teinud,
su tuulde lennutan.
Kui mõtted sinust mõeldud ma saan.
|
||||
4. |
Lase ööl end kanda
05:32
|
|||
Lase ööl end kanda / Lyrics Jan Kaus
Mõnikord kuidagi ma
ei suuda uinuda
kuud jään imetlema
ja kõiki varje maas
varje maas
Päevalgi ma
varje omaks pean
näen neid kasvamas
aeg neil aednik hea
aednik hea
Liigume siia ja sinna
jälgi jätame
Tahame tulla ja minna
päeva püüame
Vaikib päev, kuule hüüan:
valgusta mu teed
jäädavat raskem on püüda
kui headust tõdedest
Omaenda varje näen
õhtu alguses
Pudenevad käest
üle valguse
valguse
Hämaras endale
keedan musta teed
Tulekeeled mu leel
taevatähtedest
tähtedest
Hüüame siia ja sinna
kaja vajame
Tahame tulla ja minna
radu rajame
Lase ööl
end viivuks kanda
nendeni su teel
varju kes osanud anda,
võtnud soola veelt
Kunagi minema viib
Sind mu juurest tee
Kallis, su varjust siis
päevavarju teen
Kunagi minema viib
Sind kuningas täiskuu…
Lase ööl
end viivuks kanda
nendeni su teel
varju kes osanud anda,
võtnud soola veelt
Lase ööl
endale hüüda:
aeg vabaks sind ei tee
päevadel, mida ei püüa
on parim sinu ees
otse sinu ees…
|
||||
5. |
Roosiaia kuningas
04:10
|
|||
ROOSIAIA KUNINGAS /Lyrics Jan Kaus
Hei kuninganna, näole anna!
Ära ainult peida end - roosiaias. Tule välja!
Sest ta on juba teel - siiapoole teele, otse siia!
Sinu jaoks meeled saanud külge tiivad
Sinuni kõik ta unistused aina viivad
Tema pilk lillelõhna kombel riivab
Hei kuninganna miks end varjad?
Miks varjud sinu näol nõnda laiad - roosiaias?
Eks temalgi mõned okkad hinges - nagu vaiad
Kuningas tahaks olla roosiaias
Peenrale laotab umbse rohu - laotab laialt
Üle su lillepuhmaste ja aia
Tea, on pea - päev uus
üsna pea sa näed, ta lahkub
see - päev, ükspäev - sa veel
põimida - võid krooni taas rooside lehtedest
Aga tema tee jätkub teistel teedel siia-sinna
sama tee okkaline tee tal minna…
Ära vaid alla anna, mu kuninganna …!
|
||||
6. |
Öö lõpp
03:48
|
|||
Öö alles taganeb.
Päev, sinu tund pole veel.
Ma lähen
ja nii kerge on meel.
Jäljed tühjal tänaval maas,
tuuled need ära puhuvad taas.
Ma lähen nüüd,
süda sile kui klaas.
Tagasi veel
ei vaata!
Ja kergus sel teel
võib mind saata. (2x)
Koidik õhetab ees,
kuid eilne linn
on ikka tuledes.
Tagasi veel
ei vaata!
Ja kergus sel teel
võib mind saata. (2x)
Eilne saab tänaseks
nii tasahilju.
Hing maitseb ikka veel
ta vilju.
Eilne tänaseks
pöördub aegamisi.
Kõrv kuuleb vaikselt veel
ta viisi.
Tagasi veel
ei vaata!
Ja kergus sel teel
võib mind saata. (2x)
|
||||
7. |
Tänavakunstnikule
04:42
|
|||
Tänavakunstnikule / Lyrics Lauri Saatpalu
Kümnetiivaline loom
kaldu katuseil kuis liugleb pageda
Tulest kummis anemoon
laternana taevamaagikal
Kummagile tee aga tee
Kummagile tee aga tee
Kaheraudne kaelakee
nimetähti naerdes öösse põletab
Niudevööde makramee
kuldsel nahal õrnalt õhetab
Kummagile tee aga tee
Kummagile tee aga tee
Tee aga tee
palun tee
tee mõlemale
Meis on uljust rohkuses
valguspilte lühimällu sebida
Teineteisest kohkudes
tarvis pooleks pole rebida
Kummagile tee aga tee
Kummagile tee aga tee
Kuule kuulus armastusmaalija
kõik maali sa
selles reisis kummalises roosas raketis
õlgkübaras
Kummagile tee aga tee
Kummagile tee aga tee
|
||||
8. |
Lenda
04:21
|
|||
Lenda / Lyrics Mingo Rajandi
Lenda, liblikas.
On elu ainult silmapilk.
Naerda, kannatada,
taas tähetolmu hajuda.
Miljon aastat ootamist
ja kasvamist.
Tule poole kulgemist.
Tärkamist ja hääbumist
ja pettumist.
Hüüda, püüda.
jääb vastus ikka varjatuks.
Luua, armastada
Ja pimedusse kaduda.
|
||||
9. |
Et täis saaks ring
03:35
|
|||
End lasknuks ma kui laintel kanda
nii kaua, kuni randus hing.
Oh, tean ma nüüd: peab vabaks andma
kõik, mis sul on, et täis saaks ring...
Üks torm, üks laevahukk sünge,
hulk päevi ja öid keset tumedat vett
See kõik, mis vormib su hinge,
allhoovused, karid ja enesepett...
Mind vaata nüüd: kuis vajub liiva
kesk luite kuuma kõrbe jalg!
Ei tundetuska, kurbust, kiiva.
Vaid päikselõõsas õhetav palg!
Tuul, mitte vaikus! Tuul
siia tõi mind!
Suudlen sul sõnad suult,
lendlev kui lind.
Tuul minu kannul, tuul
marutab vees.
Peatudes ajupuul
end kogub me ees
ja siis...
Su peos saab päästet' valla
mind köitnud meriheintest sõlm
Las kallab vett, las voogab alla!
Täis tormi rind ja taevavõlv…
|
Streaming and Download help
If you like Liina Saar, you may also like:
Bandcamp Daily your guide to the world of Bandcamp